6.
Isertitat assigiinngisitaarneri
Kapitalimi
uani saqqummiunneqarput inuiaqatigiit akornanni isertitat
assigiinngisitaarneri. Kisitsisit nunani avannarlerneersut aamma EU-mi
kisitsisinut sanilliunneqarput. Immikkoortumi kingulliullugit ilaqutariit
meerartallit isertitaasa assigiinngisitaarneri immikkut naatsorsorlugit
ilanngunneqarput.
Ilaqutariinni
isertitat assigiinnginneri misissoraangatsigit isertitat atoriaannaat
naligiissinnerat atorneqartarput. Taamaasilluni ilaqutariit angissusaat
apeqqutaatillugu aamma ilaqutariinni najugaqartut ukioqqortussusaat
apeqqutaatillugit sanilliussisoqarsinnaasarluni.
Tullinnguuppoq
assigiinngisitaarinermi uuttuutit pingasut
ilisaritinnissaat, taakku tamarmik immikkut isertitat assigiinngisitaarnerinik
nassuiaassipput.
· Gini-koefficienti
· Piitsuussusermut qanissuseq
· S80/20
Nassuiaatit
pingasut tamarmik The European Union
Statistics on Income and Living Conditions (EU-SILC)-mi maleruagassat
malillugit naatsorsorneqarput, EU-SILC-mi OECD-mi
piumasaqaatit tamaasa anguneqarsimapput, taamaasilluni nunanut allanut
sanilliunneqarsinnaalluarlutik, kapitali 7-imi immikkoortumi 7.4-imi takukkit.
Inuiaqatigiinni
assigiinngisitaarnermi isertitat assigiinngisitaarnerisa kisiisa takutinneq
ajorpai. Inuunermi sumut killissimaneq isertitat assigiinngisitaarneranni aamma
takuneqarsinnaasarpoq. Assersuutigalugu nalinginnaasuuvoq inuusuttut
ilinniartut isertitakinnerusarnerat, ilinniarlutilli naammassigaangamik
nalinginnaasumik isertitaat qaffattarput taamatuttaaq sulinermik
misilittagaqarneruleraangamik isertitaat qaffattarlutik. Inuiaqatigiit
akornanni aamma isertitakinnerunissaminnik qinersisoqartarpoq, assersuutigalugu
piffissap ilaannaa sulisaraanni.
6.1
2002-miit 2019-imut isertitat assigiinngisitaarneri
Immikkut
isigineqartut siunertat assigiinngitsut pingasut takutippaat. 2004-imiit
2005-imut immikkut maluginiagassaavoq assigiinngissutsimi piitsuussusermullu
qanissusermi appariaateqarujussuartoq, 2005-imi appariaat akileraartarnermut inatsisip allanngornerata
sunniuteqarnera pissutaasimassaaq.
Akileraartussap
akissarsiaasa ilanngaatissaa 40.000 kr.-miit 48.000
kr.-mut qaffanneqarpoq, nalinginnaasumillu
akissarsianut ilanngaat 8.000 kr-miit 10.000 kr.-nut qaffanneqarluni, akileraartarnermullu pct.-i 2 procentpointimik
qaffappoq. Allannguutit taakkua pissutaallutik isertitakinnerusartut
akileraarnikinnerusalerput isertitaqarnerusartullu akileraarnerusalerlutik,
tamakkiisumilli isigalugu akileraarutit nikippallaanngillat.
Immikkut
maluginiaqquneqarpoq 2016-imiit 2017-imut nikeriarneq ilaatigut
utoqqalinersiassanut nunani allaniittunut akiliilernermi akileraartalerneq
pissutaasut ilagimmassuk. Tamanna assigiinngisitaarnernut uuttuutinut 2017-imut
sunniuteqarpoq.
Gini-koefficienti
Assigiinngisitaarnernut
nassuiaat nunarsuarmi atorneqarnerpaaq tassaavoq Gini-koefficienti,
isertitat assigiinngisitaarneri Gini-koefficinti
atorlugu takuneqarsinnaavoq. Koefficienti
kisitsisaavoq 1-ip 100-illu akornaniittoq. Gini-koefficienti
0-imut qaninnerugaangami isertitat assigiinngisitaarneri annikinnerusarput,
inuiaqatigiinnilu assigiiaarnerusumik isertitat inissisimasarlutik.
Kalaallit
Nunaanni Gini-koefficienti 2002-miilli
qaffakkiartuaarpoq, tamatuma takutippaa inuiaqatigiinni isertitat
eqqarsaatigalugit nikingassut annertusiartortoq. 2017-imi qaffasinnerpaasimavoq
36,0-iulluni tamatumalu kingorna apparsimalluni 34,9-mut 2018-imi aamma
34,6-imut, titartagaq 5.1. takuuk.
2017-imi isertitat nikingassutaat immaqa qaffasinnerpaajunngilaq. 2017-imi isertitat atoriaannaat naligiissinnerannut ilaapput, 2017-imi januaarip aallaqqaataani akileraarutigineqartalersut, sulisitsisut utoqqalinersiaqalernissamut Kalaallit Nunaata avataanut akiliutaat. Taakku aatsaat 2018-imi immikkoorsinneqarsinnaalerput Akileraartarnermut Aqutsisoqarfiup akileraarutinut paasissutissaataani isertitanit atoriaannarnit, isertitanit aamma isertitat atoriaannaat naligiissinnerinit immikkoorsinneqarnerisigut. Taamaasilluni 2017-imi isertitat nikinganeri appasinnerusimasinnaalluarput.
Titartagaq
6.1. 2002-miit 2019-imut Gini-koefficienti
Naatsorsueqqissaartarfimmit
titartagaq 6.1, 2002-miit 2019-imit Gini-koefficientimik
ersersitsisoq iluarsineqarpoq. Kisitsisit tamarmik Gini-koefficientimut
tunngasut ajunngillat allanngortinneqaratillu. Titartakkami 6.1-imi titarneq
kukkusumik ersersitsivoq, tassa Gini-koefficienti
piviusumit qaffasinnerusoq ersersikkamiuk, taannali iluarsineqarpoq
11.11.2020-mi.
Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INNIU101
Pissutsit
piviusut malillugit naligiivissortunik isertitallit akuttusoorujussuupput. Gini-koefficientip pitsaaqutigaa kisitsit ataaseq atorlugu
nassuiarsinnaagamiuk isertitakinnerpaat isertitaqqortunerpaallu
qanoq nikingatiginerat. Taamaasilluni ajornanngitsuaqqamik isertitat
assigiinngisitaarnerat nassuiaatigisinnaallugu.
Gini-koefficientimi isertitat qanoq inissisimanerat apeqqutaannginnerat Gini-koefficientip
ajoqutigaa. Gini-koefficienti atorlugu
takusinnaanngilarput piitsuunerpaat piitsuunerulersimanersut. Gini-koefficienti qaffakkiartoraangat taamaallaat
takuneqarsinnaasarpoq isertitaqqortunerpaat isertitaqqortusiartornerat sukkanerusoq
isertitakinnerpaanut sanilliullugit, inuiaqatigiinnilu nikingassut
annertusigaluttuinnartoq.
Piitsuussusermut
qanissuseq
Piitsuussusermut
qanissuseq tassaavoq, piitsuussutsip inuiaqatigiinni inooriaatsimut
uuttuunneqarnera. Piitsuussusermut qanittutut ilaasutut isigineqartarput,
inuiaqatigiinni amerlanernit akissaqartinneqartunut akissaqanngitsut, isertitat
tamakkerlutik naligisa medianiatut tamanna
isigineqarpoq. Isertitat medianianiinneq tassaavoq
innuttaasut affaat appasinnerusumik isertitaqaraangata innuttaasullu affaat
amerlanerusunik isertitaqaraangata.
Piitsuussusermut
qanissuseq uuttorniaraani isertitat kisiisa isigisariaqanngillat, tassami
imaassimasinnaavoq inuk pigisaqareerluni isertitakinnissamik qinigaqarsimasoq.
Maannakkuugallartoq Naatsorsueqqissaartarfik pigisanut tunngasunik
paasissutissanik suliaqarneq ajorpoq, taamaattumillu piitsuussusermut qanissuseq
taamaallaat isertitat atoriaannaat naligiissinneri ilaqutariinnut agguarneri
tunngavigalugit naatsorsorneqartarluni.
2019-imi
ilaqutariit isertitaanut nalunaarsuiffik ilaqutariinnik 27.867-inik
nalunaarsuiffigineqarsimavoq. Taakku 53.233-nik inuttaqarput. Isertitat
atoriaannaat naligiissinnerini ilaqutariinni isertitat ilaqutariit akorninnut
tamanut agguarneqartarput. Tamanna pisarpoq isertitat atoriaannaat ilaqutariit
amerlassusiisa naligiissitsinermut uuttuummut aaqqinnerinut, taamaasilluni
ilaqutariit tamarmik assigiimmik isertitaqalersarput atoriaannarnik
naligiissitsitanik.
Titartakkami
6.2-mi takuneqarsinnaapput piitsuussusermut qanissutsit . isertitat medianianit uuttuutit 40 pct., 50
pct. aamma 60 pct.
atorlugit suliat. 2019-imi inuit 17 pct.-ii tassa 8.943-it isertitat medianiata 60 pct.-ini inissisimasimapput. Taanna malillugu inuit
tallimaagaangata ataaseq piitsuussusermut qanissimapput.
2019-imi
isertat medianiat 40 pct.-imut appartikkaanni inuit 3.407-it, 6,4 pct.-it piitsuussusermut qanissimapput.
2010-mili isertitakissutsimut killigititaq 40 pct.-imik
isertitat medianianniittut piitsuussusermut
qanissutsimittut 6 pct.-it
missigisarpaat.
Titartagaq 6.2. 2002-miit 2019-imut piitsuussusermut uuttuutit
ROP50 aamma ROP60 ersersippaat ilaqutariinni isertitat medianiata 50 pct. aamma 60 pct. ataallugu isertitallit inuit akornanni amerlassusaat pct.-inngorlugu.
Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INNIU101
Isertitakkaat
aamma isertitakitsut nikingassusaat (S80/20)
S80/20
assigiinngiiaarnernut uuttuutaavoq, isertitaqqortunerpaat
20 pct.-ii aamma isertitakinnerpaat 20 pct.-iisa assigiinngissutaat. S80/20 atorlugu
takuneqarsinnaavoq inoqutigiit isertitaasa assigiinngisitaarneranni
isertitaqarnerpaat aamma isertitakinnerpaat nikingassutaat. S80/20 atorlugu
nalinginnaavoq nunat tamalaani isertitat assigiinnginnerata nassuiaasiorneqartarnera.
Isertitakitsut
aamma isertitaqqortuut imminnut nikingassusaat Gini-koefficientimitulli
ipput. 2019-imi Kalaallit Nunaanni S80/20 malillugu uuttuut 5,3-miippoq, takuuk
titartagaq 6.3. taanna isumaqarpoq, ilaqutariit isertitakkaat isertitaat atoriaannaat
naligiissinnertat 5,3-riarluni isertitakitsunut sanilliullugu amerlanerusut.
Titartagaq
6.3 2002-miit 2019-imut inoqutigiit isertitakkaat aamma inoqutigiit
isertitakitsut nikingassusaat
Malugiuk:
Titartakkami takutinneqarpoq S80/20, assigiinngiiaarnernut uuttuut, isertitaqqortunerpaat 20 pct.-iisa
aamma isertitakinnerpaat 20 pct.-iisa nikingassusaat.
S80/20 atorlugu takuneqarsinnaavoq inoqutigiit isertitaasa
assigiinngisitaarneranni isertitaqarnerpaat aamma isertitakinnerpaat
nikingassutaat. S80/20 qaffasinnerugaangami nikingassut annertunerusarpoq,
appasinnerugaangamilu annikinnerusarluni.
Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INNIU101
6.2
Nunat tamalaat akornanni sanilliussinerit
Ilaqutariit
isertitaasa nikinganerat, aamma piitsuussusermut uuttuutit nunanut
avannarlernut naleqqiullugit qaffasinnerupput, takukkit titartakkat 6.4 aamma
6.5.
Titartagaq 6.4 Gini-koefficientit nunani avannarlerni aamma EU-mi
Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INNIU101, EU-SILC aamma Nordisk Ministerråd
Piitsuussusermut qanissusermik uuttuinerup takutippaa Kalaallit Nunaat, Sverige EU-lu agguaqatigiissillugu naligiittut, kisianni Islandimiit, Finlandimiit, Norgemiit Danmarkimiillu qaffasinnerlulluni, titartagaq 6.5 takuuk.
Titartagaq 6.5 Nunani avannarlerni aamma EU-mi piitsuussusermut qanissuseq
Malugiuk: Kalaallit Nunaannut kisitsisit kisitsisaagallarput. ROP50 aamma ROP60 ersersippaat ilaqutariinni isertitat medianiata 50 pct. aamma 60 pct. ataallugu isertitallit inuit akornanni amerlassusaat pct.-inngorlugu.
Najoqqutaq: http://bank.stat.gl/INNIU101, EU-SILC aamma Nordisk Ministerråd
Nunat
tamalaat akornanni sanilliussineq mianerisariaavoq. Nunat tamarmik The European Union Statistics on Income and Living
Condition (EU-SILC)-imi
naligiinnginnermut naleqqersuutit maleruagassat malinniaraluaraat,
assigiinngisitaartumik periuseqarsimasinnaasarput. Kalaallit Nunaanni aamma
Danmarkimi isertitat positiviusut aamma negativiusut tamaasa naligiinnginnermik misissuinermi
ilanngussimavaat, nunat ikittuinnaat taamaaliorsimapput. Taakku saniatigut
Kalaallit Nunaanni aalisarneq piniarnerlu pissutigalugit aningaasat
atunngikkaluarlugit nalilinnik peqartarneq, isertitat pillugit kisitsisitigut
paasissutissiornermut ilanngunneqanngillat.
6.3
Ilaqutariit meerartallit akornanni isertitat assigiinngiiaarneri
Immikkoortumi
uani saqqummiunneqarpoq immikkut naatsorsuutit, ilaqutariit minnerpaamik 18-it
ataallugit ukiulimmik meerartallit isertitaasa Gini-koefficienti
atorlugu naatsorsorneri. Immikkoortumi 6.1-imi allaaserineqartoq malillugu
naatsorsorneqarput.
Titartakkami
6.6-imi takuneqarsinnaavoq sanilliussinermi Gini-koefficientip
ineriartornera, ilaqutariit meerartallit Gini-koefficientiat
nuna tamakkerlugu Gini-koefficienti malillugu
ingerlasoq. Gini-koefficientimik naatsorsuinermi
ilaqutariit meerartallit appasinnerullutik inissisimapput, ilaqutariit
meerartallit akornanni isertitat nuna tamakkerlugu isertitaniit
assigiinnerusumik agguarneqarput.
Ilaqutariit
meerartallit akornanni Gini-koefficienti 2008-mi
qaffariarpoq, ilaqutariit meerartallit akornanni kingingassut annertusisimasoq
taamaasilluni takuneqarsinnaavoq. Ukiumi pineqartumi ilaqutariit akornanni
nikingassut millisimagaluarpoq. 2008-mi ilaqutariit meerartallit isertitaasa
nikinganerulersimanerannut pissutaasinnaavoq ikiorsiissutit
akileraarutaasussaanngitsut annikinnerusimaneri 2007-imut aamma 2009-mut
naleqqiullugit.
Titartagaq 6.6 2002-miit 2019-imut Gini-koefficienti
Najoqqutaq: Ilaqutariit isertitaasa nalunaarsuiffianni immikkut nalunaarsukkat.